తత్వం లేబుల్‌తో ఉన్న పోస్ట్‌లను చూపుతోంది. అన్ని పోస్ట్‌లు చూపించు
తత్వం లేబుల్‌తో ఉన్న పోస్ట్‌లను చూపుతోంది. అన్ని పోస్ట్‌లు చూపించు

16, మార్చి 2009, సోమవారం

Odaarpu


civukku manna manasu Sabdaaniki
pedavulu bhayapaDi muugabOyinaa
adirE cubukamuu olikina kaLLuu
bRkuTi muDi vangina adharaaluu
vEDi niTTuurpulu vaaDi cuupuluu
gunDe gaadhani citramgaa giistaayi ..
bhaava kaavyaalanaavishkaristaayi..
baadhanuu kanuvindu cEstaayi

gontu lOtullO giitaalaku
raagaalanu kuurcutaayi..
avEdanaku anuvayina
padaalanu vedukutaayi ...

jaarina cinukuladi kshaNikamani..
avilEni bratuku arucikaramani..
bratuku paaThaalu nErputaayi !

cuupulu kalipi samudaayistuu...
taDisina cekkili cumbana cEstuu..
akkuna cErci aalambana istuu...
tirigi cEyanani aaSvaasistuu..
raalina kavitanu aasvaadistuu..
cEstina tappunu diddukunTuu..

20, ఫిబ్రవరి 2009, శుక్రవారం

నిరీక్షణ



magata nidra sandhincina
kalala ampa Sayya miida
jnaapaka sahasraalanu valle vEstuu
rEpaTi makarOdayam kOsam
O bratuku bhiishmuDi niriikshaNa

kalala kampa nuduTina sandhya rangu
sindhuuraalani pulumutunTE
aaSa mEkulu kadalikalaarpivEstE
bandhaala Siluva uyyaalalO
kongotta svEchchOdayam kOsam
O bratuku jiisasu niriikshaNa

18, ఫిబ్రవరి 2009, బుధవారం

ఆ మనసే ..

బంధాలల్లిన బూజు గూటిలో
బరువెక్కిన మనసూగుతోంది

ఆశగాలి దాన్ని రాలుస్తుందో
ఆ గూడే ఆసాంతం పెనవేస్తుందో
బాధ సాలీడే పెకలిస్తుందో
ఆగని కాలం మాత్రం
ఆ ఆటని ఆత్రంగా చూస్తుంది

ఆటలో గెలుపోటములు ఎవరివైనా
ఆర్తిని ఆశ్రయించేది,
ఆర్తనాదాలు ఆలపించేది
అశృధారలు ఆహ్వానించేది,
అలుపుని ఆస్వాదించేది
చివరికోటమిని ఆనందించేది ఆ మనసే..
ఆ మనసే ..


==================================


bandhaalallina buuju guuTilO
baruvekkina manasuugutOndi

aaSagaali daanni raalustundO
aa guuDE aasaantam penavEstundO
baadha saaliiDE pekalistundO
aagani kaalam maatram
aa aaTani aatramgaa cuustundi

aaTalO gelupOTamulu evarivainaa
aartini aaSrayincEdi,
aartanaadaalu aalapincEdi
aSRdhaaralu aahvaanincEdi,
alupuni aasvaadincEdi
civarikOTamini aanandincEdi aa manasE..
aa manasE ..



.

16, ఫిబ్రవరి 2009, సోమవారం

చింకి పాత

పగ్గాలెరుగని మనసు మగ్గాలు
నేసిన ఆశ వస్త్రాలు..
వాటి మీద
ఊహల రంగులల్లు కున్నాను
కోర్కెల బొమ్మ లద్దుకున్నాను

ఓసారి,
చిరిగిన కలల మబ్బులు చిందించిన
చిరుజల్లులలో తడిసి వెలవెల బోతున్నాయి
నిట్టూర్పుల వేడికి ఆరిపోతున్నాయి ...

మరోసారి,
బ్రతుకు వేగానికి ఎగిరి
జ్ఞాపకాల కంపల్లో చిక్కి చిరుగుతున్నాయి
చింకి పాతల్లా చివరికి మిగిలి పోతున్నాయి..

ఐనా
పగ్గాలు బిగవవు, మగ్గాలు ఆగవు ..
చిరిగిన మబ్బులు ఆగవు
చింకి పాతలూ ఆగవు..


==========================================


paggaalerugani manasu maggalu
nEsina aaSa vastraalu..
vaaTi miida
uuhala rangulallu kunnaanu
kOrkela bomma laddukunnaanu

Osaari,
cirigina kalala mabbulu cindincina
cirujallulalO taDisi velavela bOtunnaayi
niTTuurpula vEDiki aaripOtunnaayi ...

marOsaari,
bratuku vEgaaniki egiri
jnaapakaala kampallO cikki cirugutunnaayi
cinki paatallaa civariki migili pOtunnaayi..

ainaa
paggaalu bigavavu, maggaalu aagavu ..
cirigina mabbulu aagavu
cinki paataluu aagavu..

11, ఫిబ్రవరి 2009, బుధవారం

ఉదయం

చంద్రుడు ఒంటినిండా వెన్నెల పూసుకుని
చుక్కల రెప్పల గాలికి ఆరబెట్టుకుంటున్నాడు ..

ఆ చుక్కల ఈర్ష్య వెలుగులో,
సమయం చిక్కింది కదా అనేమో.. ఈ రోజు..
తనకై విప్పారిన కలువలని లెఖ్ఖించు కుంటున్నాడు ..

ముఖం మీద మచ్చ దాచుకుని కులుక్కుంటున్నాడు...

ఆ మురిపెం ఎంతసేపు ? ఉదయం దాకానేగా..


===================================

candruDu onTininDaa vennela puusukuni
cukkala reppala gaaliki aarabeTTukunTunnaaDu ..

aa cukkala iirshya velugulO,
samayam cikkindi kadaa anEmO.. ii rOju..
tanakai vippaarina kaluvalani lekhkhincu kunTunnaaDu ..

mukham miida macca daacukuni kulukkunTunnaaDu...

aa muripem entasEpu ? udayam daakaanEgaa..

29, జనవరి 2009, గురువారం

ప్రేమ

చెలియ చింతన చెక్కిళ్ళు కడిగె
మనిషి చింతన కన్నీళ్ళ మునిగె
మనసున మొలిచెను పచ్చని ఆశలు
గతమును విడమనె వెచ్చని బింబము

విధి పరిచిన వల ఈ గతము
గడచిన ఘడియలు వేసిన ముడులవి

రమ్మని పిలిచెడి ప్రేమొక ఎర
పదునగు కత్తిని దాచిన ఒర

అందని ప్రేమకు బ్రతుకుని చంపకు
అందిన ప్రేమను బ్రతుకని చెప్పకు
బ్రతుకున ప్రేమొక భాగము ఎరుగుము
గతమొక బాధల బ్రమయని తెగడుము

చెమరిన కన్నులు తుడిచే సమయం
బ్రతుకును ముందుకు నడిపే తరుణం
గగనపుటంచులు తాకే సమయం
అదిగో చూపెను కనబడు ఉదయం
http://pruthviart.blogspot.com/2009/01/blog-post_28.html కు నేను రాసిన స్పందన

17, జనవరి 2009, శనివారం

నువ్వంటే భయం

నువ్వంటే భయం
నిర్దాక్షిణ్యంగా కాల్చేస్తావనో
నీ అస్థిత్వ రూపం అగుపడదనో
అసలున్నావో లేవనో. ఒకటే భయం
ఐనా నీకోసమే శోధన నిను కానని వేదన

నువ్వంటే భయం
నీ వికృత రూపం చూడలేమనో
నీ నీడల కరాళ నృత్యం చూసో
అసలేరూపం నీకు లేదనో. ఒకటే భయం
ఐనా నీకోసమే పోరాటం, తీరని ఆరాటం

నువ్వంటే భయం
అంది ఆత్మ సాక్షితో నిలవలేననో
తెలిసి నన్నే ద్వేషిస్తామనో
పొందక బంధం తెంపలేమనో, ఒకటే భయం
ఐనా నీకోసమే ఈ చూపులు, పడి గాపులు

నిజం నువ్వంటే భయం
అవును నిజం నువ్వంటే భయం .

16, జనవరి 2009, శుక్రవారం

కుండ

మడిలో మట్టి మలిచేందుకు సిద్ధమవుతుంది
కుమ్మరి చక్రం తిరుగుతుంది జన్మ దాని వరమవుతుంది
ముద్ద మారి కుండవుతుంది

కొలిమిలో మండుతూ కొన్ని మరలి మడి చేరుతూ మరికొన్ని
తడి ఆరేవి కొన్ని విరిగి మిగిలేవి ఇంకొన్ని
నిండి అందాన్నిచ్చేవి కొన్ని, నిండుకుని వెక్కిరించేవి కొన్ని
కాశీలో కాలం చేసేవి కొన్నైతే కల్లు పాకలో తూలి తొణికేవి మరికొన్ని
కుంభాలై స్వాగతించేవి కొన్ని దిష్టిబొమ్మగా బెదరగొట్టేవి కొన్ని
కలశమై శుభాలిచ్చేవి కొన్ని కాటిదాకా వచ్చి కన్ను మూసేవి కొన్ని

తనను చేసిన చేయీ ఒకటే ఆటను వాడిన మట్టీ ఒకటే
తనును మింగిన దాహమే, తాను లొంగిన భావమే
దాని బ్రతుకుకు బావుటా !!

9, జనవరి 2009, శుక్రవారం

వయసు

వయస్సెంత కఠినత కలది
బ్రతుకు గాధలొ బాధల్నేరి
మడతలు చేసి ముఖానికద్ది
మనిషిని ముదుసలి చేసేస్తుంది

చేతిని కాలిని ముఖాన్ని సైతం
వదలక వికృత ఆకృతులలికి
దరహాసాన్నీ వీడక మార్చినా
నిస్తేజులమై నిలబడి చూస్తాం

మొదటి మడత కధా అందంగానే
వెచ్చని ప్రేమలా, నెచ్చెలి ముద్దులా
గుండెగదులలో దాక్కుంటుంది
వీడక నీడగ కడపటి దాకా తోడిస్తుంది

గడిచేకాలం బ్రతుకు గాధలకు
మకిలిని చేర్చి ఇకిలిస్తున్నా
వయసు మాత్రమే అద్దంలాగా
గడిపిన బ్రతుకుకు సాక్షవుతుంది

http://musingsbytrinath.blogspot.com/2009/01/ag.html కి అనువాదము.

vayassenta kaThinata kaladi
bratuku gaadhalo baadhalnEri
maDatalu cEsi mukhaanikaddi
manishini mudusali cEsEstundi

cEtini kaalini mukhaanni saitam
vadalaka vikRta aakRtulaliki
darahaasaannii veeDaka maarcinaa
nistEjulamai nilabaDi cuustaam

modaTi maData kadhaa andamgaanE
veccani prEmalaa, necceli muddulaa
gunDegadulalO daakkunTundi
veeDaka neeDaga kaDapaTi daakaa tODistundi

gaDicEkaalam bratuku gaadhalaku
makilini cErci ikilistunnaa
vayasu maatramE addamlaagaa
gaDipina bratukuku saakshavutundi

8, జనవరి 2009, గురువారం

చావు

స్థబ్దతెరగని వ్యర్ధ బ్రతుకిది
సుద్ద దండగ బ్రతుకు కూడలి
ఉద్దరించగ వచ్చెనదిగో
సిద్దమెక్కర చావురైలుని

దీనికెంతో శక్తి ఉన్నది
పాపమంతా కడగ గలదు
చచ్చినోళ్ళకు మెప్పుతెచ్చే
మంచి గుణమే దీనికున్నది

ఊర్ధ్వ నీచములంటు లేవు
మధ్య రకమగు చావులేదు
హెచ్చు తగ్గుల బ్రతుక విసిగిన
మనిషికంత సమము ఇక్కడ

వేరు గతులతొ విలువలుడిగే
అన్ని చావున సమములే
కోరి నడుపును నిన్నుచూడు
దిక్కు తెలియని పధములొ

చలి గుప్పెట చిక్కి మిగిలిన
పొగమంచుర మన జీవితం
ఆ గుప్పెట సడలక మానదు
మన బ్రతుకిక కరగక ఆగదు


sthabdateragani vyardha bratukidi
sudda danDaga bratuku kuuDali
uddarincaga vaccenadigO
siddamekkara caavurailuni

deenikentO Sakti unnadi
paapamantaa kaDaga galadu
caccinOLLaku mepputeccE
manci guNamE deenikunnadi

uurdhva niicamulanTu lEvu
madhya rakamagu caavulEdu
heccu taggula bratuka visigina
manishikanta samamu ikkaDa

vEru gatulato viluvaluDigE
anni caavuna samamulE
kOri naDupunu ninnucuuDu
dikku teliyani padhamulo

cali guppeTa cikki migilina
pogamancura mana jeevitam
aa guppeTa saDalaka maanadu
mana bratukika karagaka ఆగాడు

ఇది ఇక్కడ పోస్ట్ చీసిna దానికి అనువాదం.
http://musingsbytrinath.blogspot.com/2008/12/death.html

6, జనవరి 2009, మంగళవారం

అద్దం

అద్దమీరోజు నన్ను గుర్తించలేనంది
గురుతులేవో తనకి చెప్పుకోమంది
ఆనన్ను నాలోనే తవ్వుకోమంది
ననుచూసి నన్నే నవ్వుకోమంది

అనుభవాల జముళ్ళు రాసుకుని
కన్నీట దాహాలు తీర్చుకుని
బీడుల్లో నా బ్రతుకునీడ్చుకుని
గతపు అద్దంలోకి ఆశగా చూస్తే!! అద్దమీరోజు ..

జారిన బంధాలనల్లుకుంటూ
కాలపు చిట్టాలనేరుకుంటూ
వయసు ముఖానికద్దుకుంటూ
గతపు అద్దంలోకి ఆబగా చూస్తే... !! అద్దమీరోజు ..

కన్నీటి సీసాలు ఖాళీలుచేస్తూ
నషాలొ గమ్యాన్ని ప్రక్కనకుతోస్తూ
సుఖాన్ని ఎక్కడో కోలిపోయానంటూ
గతపు అద్దంలోకి బాధగా చూస్తే... !! అద్దమీరోజు ..

గుడిభూమి, ఇలవేల్పు, వేడి వయసులకూడి
అమ్మ కడుపే కాదు ప్రేగు బంధము నేడు
అరువుకైనా వచ్చు కొనితెచ్చుకోనగవచ్చు కానీ
అమ్మకానికి నన్నుకానక మోకరిల్లన నన్ను చూసి ...!! అద్దమీరోజు ...

26, డిసెంబర్ 2008, శుక్రవారం

శాంతం

తర్కం వేదం మోక్షం శాంతం
యాగం యజ్ఞం మరణం శాంతం
విరహం తమకం స్వేదం శాంతం
ఆరాటం ఆధారం నిర్వేదం శాంతం
కాంక్ష ఆంక్ష శిక్ష శాంతం
ఆరంభం నిర్మాణం నిర్మూలం శాంతం
జన్మం పోరాటం నిర్మోహం శాంతం

28, నవంబర్ 2008, శుక్రవారం

గతం ఒడ్డు

గతం ఒడ్డున
ఏకాంతం తో నా నడక

ఏకాంతం ఎంత భారమో
అడుగుల గుర్తులు
లోతుగా కనిపిస్తున్నాయి

గతం నుండి కలలు
అలలై కాళ్ళు తడుపుతున్నాయి
ఆ గుర్తుల్ని తనలో
ఆబగా కలుపుకుంటున్నాయి

ప్రస్తుతం కాళ్ళ క్రిందినించి
కరిగి జారిపోతుంది
ఒక్క క్షణం ఆగుతాను
కాలం వేడికి కాళ్ళు ఆరిపోతాయి
కల కనుమరుగవుతుంది
కాళ్ళక్రింద మరో ప్రస్తుతం

నా అస్థిత్వపు గురుతులు
వెనక ఒదులుకుంటూ
ఆరే కాళ్ళను చూసుకుంటూ
ఏకాంతం తో నా నడక
తిరిగి మొదలవుతుంది

కలలు ఆగవు
కాలం ఆగదు
కాళ్ళూఅగవు
ఏది ఆగినా
రుణం తీరినట్లే


gatam oDDuna
Ekaantam tO naa naDaka

Ekaantam enta bhaaramO
aDugula gurtulu
lOtugaa kanipistunnaayi

gatam nunDi kalalu
alalai kaaLLu taDuputunnaayi
aa gurtulni tanalO
aabagaa kalupukunTunnaayi

prastutam kaaLLa krindininci
karigi jaaripOtundi
okka kshaNam aagutaanu
kaalam vEDiki kaaLLu aaripOtaayi
kala kanumarugavutundi
kaaLLakrinda marO prastutam

naa asthitvapu gurutulu
venaka odulukunTuu
aarE kaaLLanu cuusukunTuu
Ekaantam tO naa naDaka
tirigi modalavutundi

kalalu aagavu
kaalam aagadu
kaaLLuaagavu
Edi aaginaa
ruNam teerinaTlE

26, నవంబర్ 2008, బుధవారం

పదహారేళ్ళ ముసలోడు

రంగుల భవిత రాత్రి నిద్దర్లో కరిగిపోగా
సంధ్య రంగులను కనుల్లో నింపుతూ
మండే సూరీడి దెప్పిపొడుపులు
వాస్తవంలోకి బలవంతంగా తోస్తాయి

ప్రతి రోజూ నిన్నటి బ్రతుకుకు
ఓ కొత్త కార్బన్‌ కాపీనే
బ్రతుకు కేలెండర్లో చిరిగే మరో పేజీ
అదే పగలు అదే రాత్రి

ఒకటే రోజును పదే పదే
పాతికేళ్ళగా బ్రతికినందుకు
ప్రాణికి ఎప్పటికీ పదహారేళ్ళే
శరీరమే విసిగి ముసలిదౌతుంది


rangula bhavita raatri niddarlO karigipOgaa
sandhya rangulanu kanullO nimputuu
manDE suureeDi deppipoDupulu
vaastavamlOki balavantamgaa tOstaayi

prati rOjuu ninnaTi bratukuku
O kotta kaarban kaapeenE
bratuku kElenDarlO cirigE marO pEjee
adE pagalu adE raatri

okaTE rOjunu padE padE
paatikELLagaa bratikinanduku
praaNiki eppaTikee padahaarELLE
SareeramE visigi musalidoutundi

12, నవంబర్ 2008, బుధవారం

( చిర ) కాలచక్రం

నా ప్రస్తుతం నా ప్రమేయంలేకుండ
కరిగి గత మవుతుంది

గతమంతా నిండి నా బ్రతుకవుతుంది

స్వగతమయిన ప్రస్తుతాన్ని పరికించేలోపే
నా రేపు నేడవుతుంది నా నీడవుతుంది

నా నీడను పట్టి కట్టలేను
ఏ రేపునూ చూడలేను
గతంలో బ్రతకలేను

ఈ చక్రానికి విరుగుడెప్పుడు ?


naa prastutam naa pramEyamlEkunDa
karigi gata mavutundi

gatamantaa ninDi naa bratukavutundi

svagatamayina prastutaanni parikincElOpE
naa rEpu nEDavutundi naa neeDavutundi

naa neeDanu paTTi kaTTalEnu
E rEpunuu cuuDalEnu
gatamlO bratakalEnu

ee cakraaniki viruguDeppuDu ?

6, నవంబర్ 2008, గురువారం

ఓ ప్రశ్న

కాల చక్రానికి కట్టబడి
విధి రాసిన వీధుల్లో
నా ప్రమేయం లేకుండానే
అశక్తుడిగా, విసుగు లేక
అలవాటైపోయి బ్రతికేస్తున్నా ...
ఎక్కడికి ఎందుకు ఎంతకాలం
వంటి ప్రశ్నలు వేసినా
గతుకుల గమనానికి
అర్ధాల్లేని అపశబ్దాలుగానే
మిగిలిపోతున్నాయి, రాలి పోతున్నాయి
ఐనా ఎవరిని అడగను
అటువంటి చక్రాలు ఎన్నో
దారి పొడవునా, విరిగినవి కొన్నైతే..
ఇరుసు వరకు అరిగినవి మరి కొన్ని
అదో విధిగా సాగిపోతున్నాయి
రాలిన ఆక్రందనల గుట్టల మధ్యగా,
చెదిరిన గుండెల చీకట్లను చీల్చుకుంటూ,
తన అస్థిత్వాన్ని ఆవిష్కరించుకుంటూ
ప్రస్ఫుటంగా ప్రతి చక్రం నుండి ఓ కాంతి పుంజం
అంత నిస్సహాయతలోనూ, నాలా ..
ప్రతి వాడి లోనూ మెరిసే ఆశా కిరణమది
ఆతరి ఓ ద్వందోదయం, పరిష్కరించగలిగితే
తిమిర సంహారము, ఆపై విముక్తి !!
అవధరించండి..
అది మనిషిని చక్రానికి కట్టేసిన బంధమా ?
బందీగా వాడు బ్రతికేందుకు ఓ మార్గమా ?


kaala cakraaniki kaTTabaDi
vidhi raasina veedhullO
naa pramEyam lEkunDaanE
aSaktuDigaa, visugu lEka
alavaaTaipOyi bratikEstunnaa ...
ekkaDiki enduku entakaalam
vanTi praSnalu vEsinaa
gatukula gamanaaniki
ardhaallEni apaSabdaalugaanE
migilipOtunnaayi, raali pOtunnaayi
ainaa evarini aDaganu
aTuvanTi cakraalu ennO
daari poDavunaa, viriginavi konnaitE..
irusu varaku ariginavi mari konni
adO vidhigaa saagipOtunnaayi
raalina aakrandanala guTTala madhyagaa,
cedirina gunDela ceekaTlanu ceelcukunTuu,
tana asthitvaanni aavishkarincukunTuu
prasphuTamgaa prati cakram nunDi O kaanti punjam
anta nissahaayatalOnuu, naalaa ..
prati vaaDi lOnuu merisE aaSaa kiraNamadi
aatari O dvandOdayam, parishkarincagaligitE
timira samhaaramu, aapai vimukti !!
avadharincanDi..
adi manishini cakraaniki kaTTEsina bandhamaa ?
bandiigaa vaaDu bratikEnduku O maargamaa ?

అనుభూతి

వలయంలా చందన
కాష్టాలను పేర్చుకుంటూ
వాటి మన-సు-గంధాలను
మనసారా ఆఘ్రాణిస్తూ
నుదుటినంటిన ఆకాశ
సింధూరాలను చెరుపుకుంటూ
ప్రజ్వలిత హిరణ్యగర్భుని
తలక్రింద ప్రేమగ పొదువుకుంటూ
నిష్కల్మషమైన నిప్పుకు
ప్రక్షాళిత నివురునవుతూ
నా గాధకు జ్ఞాపకమవుతూ
హవ్యవాహనుడి ఆలింగనాలలో
ప్రతి కణమూ తనలో కలుపుకుంటూ
తనువు నీడుస్తూ, తపన చాలిస్తూ
చీకట్లు కాలుస్తూ భువిని గెలుస్తూ
చిటఫటార్భాట పరిష్వంగనల్లో
ధూప విలయ నృత్య సాక్షాత్కారంతో
ముగిసిన కల అదో అవ్యక్తానుభూతి !!



valayamlaa candana
kaashTaalanu pErcukunTuu
vaaTi mana-su-gandhaalanu
manasaaraa aaghraaNistuu
nuduTinanTina aakaaSa
sindhuuraalanu cerupukunTuu
prajvalita hiraNyagarbhuni
talakrinda prEmaga poduvukunTuu
nishkalmashamaina nippuku
prakshaaLita nivurunavutuu
naa gaadhaku jnaapakamavutuu
havyavaahanuDi aalinganaalalO
prati kaNamuu tanalO kalupukunTuu
tanuvu neeDustuu, tapana caalistuu
ceekaTlu kaalustuu bhuvini gelustuu
cHiTapHaTaarbhaaTa parishwanganallO
dhuupa vilaya nRtya saakshaatkaaramtO
mugisina kala adO avyaktaanubhuuti


ఈ కవిత 'పొద్దు 'లో ప్రచురించ బడింది.
http://poddu.net/?p=1028